2011. aastal oli Eesti 65-aastaste naiste keskmine elada jäänud aastate arv 20 ja meestel ligikaudu 15, mis on vastavalt üle ühe ja kolme aasta lühem Euroopa Liidu (EL) keskmisest näitajast (21 ja 18 aastat), selgub Euroopa tervise ja eeldatava eluea alase teabesüsteemi (EHLEIS ehk European Health and Life Expectancy Information System) ülevaatest.
Tervena elatud aastate arvutused annavad teada, kui palju aastaid keskmiselt elavad inimesed hea tervisega, ilma krooniliste haiguste või tervisest tulenevate tegevuspiiranguteta. Seega lisab tervena elatud aastate mõõdik laialdaselt kasutatud „keskmise eluea“ näitajale juurde olulise tähenduse, kirjeldades, millise kvaliteediga need aastad elatakse. Tervena elatud aastate arvutamiseks on mitu erinevat võimalust ning kõiki neid on täna avaldatud EHLEIS-i raportis ka käsitletud.
Kui 65-aastastel Eesti naistel möödub eesootavast elueast tervisest tingitud tegevuspiiranguteta veidi alla kuue aasta (28% eelolevatest aastatest), siis Euroopas keskmiselt elavad naised tervena veel pea üheksa aastat (40% eelolevast elueast). Samaealised Eesti mehed elavad tervisest tingitud tegevuspiiranguteta alla kuue aasta (38% eelolevatest aastatest), Euroopa mehed veidi vähem kui üheksa aastat, mis moodustab 48% nende eelolevast elueast.
Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast. See näitab rahvastiku terviseseisundi paranemist, kuid positiivsed muutused ei ole kahjuks toimunud võrdselt kõigis rahvastikurühmades. Naiste-meeste eluea erinevus eestlastel on üheksa aastat ja mitte-eestlastel 11 aastat meeste kahjuks. Eestlastest ja mitte-eestlastest naiste eluiga on vastavalt ligi 82 ja 80 aastat, meestel üle 72 ja 68 aasta. Kui naiste keskmine eluiga erineb kahe aasta võrra, siis tervena elatud eluaastate erinevus tuleb suurem – viis aastat. Eesti mehed elavad tervena ligikaudu kaks aastat kauem kui mitte-eesti mehed.
Euroopat tervikuna iseloomustab elanikkonna vananemine. Seda peegeldab kujukalt olukord, kus eurooplaste mediaanvanus – vanus, mis jagab elanikkonna pooleks, on tõusnud 35,2 eluaastalt 1990. aastal 41,9 eluaastale 2013. aastal ning võib 2050. aastaks jõuda 52,3 aastani. Samuti on prognoositud, et üle 65-aastaste osa EL-i elanikkonnas kasvab ajavahemikus 1990–2050 kaks korda, jõudes ligikaudu 27%-ni. Seetõttu on inimeste täisväärtusliku eluperioodi pikenemine ning terve ja aktiivsena vananemise võimalikkus muutunud üheks ühiskonna jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks.
Ülevaade „Tervena elatud aastad“ on koostatud kõigi EL-i liikmesriikide kohta ning näitajast „tervena elatud aastad“ on saanud üks peamisi EL-i strateegiliste eesmärkide hindamise indikaatoreid. Ka Eesti „Rahvastiku tervise arengukava“ strateegiliseks üldeesmärgiks on seatud tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
Värskeima, 2011. aasta andmetel põhineva EHLEIS-i tervena elatud aastate raportiga Eesti kohta (nii eesti kui inglise keeles) on võimalik tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
Täpsemat teavet Euroopa Komisjoni ühistegevuse Joint Action EHLEIS-i ning kõigi teiste EL-i liikmesriikide kohta koostatud ülevaated leiab veebiaadressidel: www.eurohex.eu ja http://www.healthy-life-years.eu/.
